Torgu Kuningriigi riigilipp * National flag of the Kingdom of Torgu

Torgu Kuningriigi riigilipp * National flag of the Kingdom of Torgu

 

RIIGILIPP:

Eesti rahvusvärve kandev ristilipp valiti Torgu Kuningriigi lipuks 1993. aastal. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sörulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning üsna paljud sörulased jõudsid sinna ka viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude okupatsiooni eest pagedes.

Lipu kasutamise kord ning selle heiskamispäevad on samad, nagu Eesti lipul, kuid erinevusena võib kuningriigi lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning Eesti lipupäevadele lisaks on Torgu Kuningriigis veel neli (muutus 12.08.22) lipupäeva:

Kuningriigi kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992);      Kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 12. augustil (Kristian I; 2022);                      Esimese kuninga sünniaastapäev – 25. augustil (Kirill I; 1952).                                          Kuninga sünnipäev – 21. detsembril  (Kristian I; 1972)

Kui Torgu Kuningriigi piirides heisatakse kuningriigi lipp lipurivisse (koos teiste lippudega), siis asetseb kuningriigi lipp hoone seest fassaadi poole vaadates või kinnistult juurdesõidu poole vaadates (või ka auto küljes, sõidusuunas vaadates) alati paremalt poolt lugedes esimesel kohal.

Riigilipu kirjeldus ja andmed:

*pikkuse-laiuse suhe 25:16 

*värvielementide laiuste suhted (sinine:must:valge:must:sinine) horisontaalis 6:1:2:1:15                          vertikaalis 6:1:2:1:6 

*värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF) 

Kuningriigi lipu normaalmõõt tavakasutuses on 164 x 105 cm.

Kuningriigi lipu normaalmõõt tavakasutuses on 164 x 105 cm.

Torgu Kuningriigi riigivapp (kroonitud ja tuldpurskav Torgu tigulohe kohaliku vallamaja trepikäsipuul) * Coat of arms of the Kingdom (fire erupting snail-dragon of Torgu, crowned on the handrail of the stairs of local town hall)

Torgu Kuningriigi riigivapp (kroonitud ja tuldpurskav Torgu tigulohe kohaliku vallamaja trepikäsipuul) * Coat of arms of the Kingdom (fire erupting snail-dragon of Torgu, crowned on the handrail of the stairs of local town hall)

 

RIIGIVAPP:

Kallakut mööda rühkivat, kroonitud ja tuld purskavat Torgu tigulohe kujutav vapp kinnitati Torgu Kuningriigile 1992 aastal. Ja kuni 1993 aastani, mil võeti kasutusele sini-must-valge ristilipp, oli vapikujutis ka esialgsel kuningriigi lipul.

Torgu armas vapiloomake Tigulohe on tagasörulaste tahtmise järgi sündinud ristand viinamäeteost ning kohalikust "Iide vallalohest". Neil mõlemal on ka omad kohalikud seosed kuninglikele sümbolitele omase siniverelisusega:

Kuni sini-must-valge ristilipu kinnitamiseni riigilipuks (1993) oli kuningriigis kasutusel vapikujutisega lipp, mille purpurne värv sümboliseeris korraga nii kuninglikkust kui ka mässumeelsust (pildil oleva haruldase esialgse lipu on säilitanud ja kuningriigi ajalooarhiivi annetanud kuningriigi patrioot Toivo Pära)

Kuni sini-must-valge ristilipu kinnitamiseni riigilipuks (1993) oli kuningriigis kasutusel vapikujutisega lipp, mille purpurne värv sümboliseeris korraga nii kuninglikkust kui ka mässumeelsust (pildil oleva haruldase esialgse lipu on säilitanud ja kuningriigi ajalooarhiivi annetanud kuningriigi patrioot Toivo Pära)

 

Vallalohe pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See kena hoone koos sepistatud lohega (draakon, täpsemini basilisk) valmis Iide külas 1905. aastal, tsaar Nikolai II kuulsa pere-piltniku Carl Oswald Bulla ning tema tagasörulasest abikaasa Christine Juliane Keselbergi suvemajana. 

 

Vallalohe, kujutatuna sepisena Iidel, Bulla maja frontoonil

Vallalohe, kujutatuna sepisena Iidel, Bulla maja frontoonil

Viinamäetigu toodi 19. sajandi keskel Lõuna-Euroopast Taga-Sörve Mõntu zooloogia- ja botaanikahuviliste mõis-nike poolt, kes kuulusid Ekesparre aadlisuguvõsasse. Eestis veel 1970-ndail looduskaitse all olnud loomake on nüüd niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sörves on suvel kohati raske liikuda nende peale astumata. Sörve kapsaste nuhtlus viinamäetigu võib seostada Jaapani poeedi, Zen-budismi preestri Kobayashi Issa kuulsa haikuga: "Oh tigu, Fuji tippu rooma, Kuid tasa, tasa!" Sellesama haiku motiivi on kasutanud ka kirjanikest vennad Strugatskid oma düstoopias "Tigu nõlvakul". 

"Mesijutud": Torgu Tigulohe esivanemad Viinamäetigu ja Vallalohe on nende lembehetkel jäädvustatud tundmatu paparatso poolt.

 

Nõlvak, mida mööda kulgeb kroonitud Tigulohe Torgu vapil, on väga sarnane Bulla maja ehk Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga ning sümboli-seerib Taga-Sörve aeglast, rasket, kuid siiski kuninglikku liikumist tagasörve rahva omavalitsuse taastamise poole. See oli tõepoolest nagu tõus tuldpurs-kava Fuji vulkaani tippu...

Bulla maja ja selle trepp koos vapil kujutatud trepikäsipuuga.

Bulla maja ja selle trepp koos vapil kujutatud trepikäsipuuga.

 

Tigulohe ise on ülimalt tagasihoidlik ja uje loomake, kes näitab ennast väga harva. Väidetavalt on teda sagedamini nähtud öösiti ringi kolamas ja vägagi delikaatselt (tuld pursates tulekahju-sid tekitamata) möirgamas Jaandi järve ümbruses ning Popi kiriku varemete lähistel Iidel, muinasaegse Taga-Sörve kõige pühama hiiemetsa asukohas.

Torgu Tigulohe ladinakeelne täisnimi on Helix Pomatia Draconis Torguensis, lühemalt Helix Draconis Torguensis.

Torgu Tigulohe (Helix Pomatia Draconis Torguensis). Pildistatud juhuslikult öösel Iide võsa vahele eksinud linnuvaatlejate poolt.

Torgu Tigulohe (Helix Pomatia Draconis Torguensis). Pildistatud juhuslikult öösel Iide võsa vahele eksinud linnuvaatlejate poolt.

 

RIIGIHÜMN:

Novembris 2019 sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma riigihümni. Kohaliku muusiku Õie-Maria Tehu (Sepa Õie) loodud rahvapärane laul "Oo, Sörvemaa" oli juba aastaid olnud sörulaste jaoks kui mitteametlik hümn, mille laulmisega tavatseti alustada pidulikke üritusi. Suvesörulasest helilooja Peeter Vähi komponeeris sellele loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi ära korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riigihümni kujul. Hümni tekst koosneb Õie laulu 1. ja 3. salmist refrääniga.

Õie-Maria Tehu (Sepp) 1942–2019

Õie-Maria Tehu (Sepp) 1942–2019

 

 

KUNINGAVAPP JA -LIPP:

Torgu esimese kuninga Kirill I vapikir-jaks oli "Miks mitte".

 

Tema Majesteedi Kristian I pere-konnavapp kannab deviisi "Vabadus, au, tõde" (LIBERTAS, HONOR, VERITAS). Vapil sümboliseerib sinine head tahet ning sõprust ja viitab perekonna seostele merega. Hõbedane värv on tarkuse, õigluse, aususe, ustavuse ning hinge-puhtuse tunnusvärv. Kuldne märgib eluandvat valgust, ülimat tõde ja pühendunud tööga saavutatavat edu. Vapikilbil kujutatud katusesarikas on loovuse ja rajamise ning tasakaaluka ja vastutustundliku elu märk. Nelja-leheline ristik tähistab usku, lootust, armastust ja õnne, nende arv märgib pere kolme tütart. Kroon osutab perepea seisusele Torgu kuningana. Kristian Teiteri perekonnavapp on kantud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Heraldikakolleegiumi vapimatriklisse.

 

Kristian I kuningalipul on perekonna-vapilt pärinev vapikilbi kujutis.

Ülal Torgu esimese kuninga Kirill I vapp Torgu kuningriigi lipul;   keskel Kristian I perekonnavapp ning all Kristian I kuningalipp

Ülal Torgu esimese kuninga Kirill I vapp Torgu kuningriigi lipul; keskel Kristian I perekonnavapp ning all Kristian I kuningalipp