TORGU KUNINGRIIK

Torgu Regnum * Kingdom of Torgu

TORGU KUNINGRIIK

Torgu Regnum * Kingdom of Torgu

 

 

Täna on Torgu Kuningriik imaginaarne mikroriik, mis paikneb Eesti Vabariigi edelaosas, Saaremaal, Sõrve poolsaare (Sörvemaa) lõunatipus ehk rahvapära-selt Taga-Sörves, keskusega Iide külas.

Kuningriik kuulutati välja 18. augustil 1992. Selle põhjuseks oli 30. juulil 1992. aastal toonase Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, mille kohaselt see osa Eesti territooriumist - varasem Eesti Vabariigi (EV) Jämaja kihelkond ja Torgu vald - ei kuulunud enam de jure EV haldusterritooriumi koosseisu (Kuningriigi loomise lugu vt täpsemalt allpool).

Torgu Kuningriigi lipp ja vapp

MAA JA RAHVAS:

Kuningriigi territoorium kattub endise Torgu valla aladega (139,5 km²), omab põhjakaares 13 km maismaapiiri EV-ga ja piirneb teistest ilmakaartest Lääne-mere ning Liivi lahega. Peale Torgu alade taasliitmist EV jurisdiktsiooni alla (11.03.1993) haldas territooriumi Torgu vald. See toimis kuni 2017. aasta 31. detsembrini, mil vald liideti järgmise haldusreformi käigus kogu Saaremaad hõlmava suurvallaga.

Kuningriigi aladel omas 01.01.2022. seisuga sissekirjutust 342 elanikku. Neist aastaringselt asus kohapeal ca 200. Kohalikke kutsutakse rahvapära-selt tagasörulasteks. Puhkuste hooajal võib rahvaarv siin aga lausa kümne-kordistuda mandrilt saabuvate Sörve päritolu inimeste, muidusuvitajate ning turistide arvelt.

Torgu Kuningriik asub Saaremaal, Sõrve poolsaare lõunaosas

RIIGIKORRALDUS:

Torgu Kuningriik asutati selleks, et kaitsta Taga-Sörves Eesti Vabariigi ja Torgu omavalitsuse järjepidevust ning kohalike kodanikuõigusi. Kuningriik on deklareerinud end EV konföderatiivse osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigis kehtib EV seadusandlus ja oma juriidilises suhtestatuses EV-ga käsitleb kuningriik ennast EV kohaliku omavalitsuse (eri)üksusena (vastavalt EV põhiseaduse 1992. aasta versiooni §155. tingimustele). Kuningriik sekkub otseselt Taga-Sörve alade haldamisse vaid juhul, kui demokraatlikel põhimõ-tetel tegutsev omavalitsus või kogu EV tervikuna mingitel põhjustel haldamist ei teosta ja kohalike huve ei kaitse.

Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on demokraatlik monarhia. Riigil on oma sümboolika, samuti oma (kohapeal euroga paralleelselt käibiv) raha - Torgu Taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad inimeste vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamise ja kuningriigi suveniiride müügiga.

Riigipitsat

KUNINGAS:

Torgu kuningas valitakse tagasörulaste poolt rahvaküsitluse (referendumi) teel.

4. septembril 1992 palus vastloodud kuningriik oma esimeseks kuningaks kandideerima Kirill Teiteri (25.08.1952. - 20.05.2022.). Järgnenud üldrahvalikul referendumil, 20. septembril 1992 (EV VII Riigikogu valimiste nime all), saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. häältesaagi kogu EV-s), olles Eesti Rojalistliku Partei saadikukandidaat.

Kirill Teiteri Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992. Taga-Sörve kogukond andis kuningale ametinimeks Kirill I ning täitmiseks kolm peamist tööülesannet:

1) Taasühendada Taga-Sörve alad Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla Torgu valla taastamise kaudu;

2) Saavutada Saksamaalt II ilmasõjas sõrulastele tehtud kahjude hüvitamine;

3) Hankida NLiidu okupatsiooni kestel suletud piirialaks olnud, kuid kauni looduse ning erilise kodu- ja ajalooga Sörvemaale rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana.

Värskelt Torgu kuningaks löödud Kirill I , õuedaam Lea Kuldsepp ning Torgu Kuningriigi asutaja Leevi Häng 28. novembril 1992 a Kuressaare kultuurimajas.

KUNINGRIIGI TÄNAPÄEV:

Tulenevalt kuningriigi riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I peale oma peamiste ülesannete edukat täitmist ja EV Riigikogu koosseisust lahkumist suurema osa ajast eksiilis. Et tegeleda kohapeal Torgu Kuningriigi esindus-funktsioonidega ja jooksvate asjaaja-mistega, volitas kuningas endale Taga-Sörve kogukonnast erinevate ameti-nimetustega abilisi.

Tänastes tegemistes on Kuningriik seadnud endale põhilisteks sihtideks:

1) Aidata sörulastel ära tunda iseendi ning oma koduse maanurga erilisust;

2) Seista suurvallas kuningriigi rahva ühishuvide eest, püüdes veidigi tasa-kaalustada kreenis regionaalpoliitikat;

3) Jätkata tegutsemist kuningale antud kolmanda tööülesande kursil, edenda-des Sörve tuntust turismisihtkohana.  

Seoses Kirill I ootamatu lahkumisega (20.05.22) toimus Torgu Kuningriigis juulis 2022 referendum uue monarhi valimiseks. Rahva tahtel paluti uueks kuningaks Kirill I vanem poeg Kristian Teiter, kes selleks ka oma nõusoleku andis. Ta vannutati ametisse 12.08.22., kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustuste käigus ning ta sai omale ametinimeks Kristian I.

Sörulased Torgu Kuningriigi lipuga Eesti üldlaulupeo rongkäigus

 

KUNINGRIIGI LOOMISE LUGU

1989. aastal, Eesti taasiseseisvumise eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sörve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust, seega Nõukogude okupatsioonivõimu poolt kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. Leevi Hängi algatusel loodi "Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts" (STAS), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. Lisaks tegeles STAS tagasörulaste maareformiteemaliste muredega, nõustas teistes juriidilistes asjaajamistes ning võitles selle eest, et sörulased saaks Saksa LV-lt kompensatsiooni II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest. 

Leevi Häng, kes oli Saare maavalitsuses konsultandiks Sõrve asjus, hoidis Torgu küsimust maakonnavalitsuses pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla RSN otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletuse tulemustest ning EV kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Valla taastamise eestvedajaks määrati Valdek Kaus, kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juurde loodud Sõrve arendusnõuniku kohale.

30. juulil 1992 a. pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma seadlusega paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu riigi territoorium ära seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles dokumendis vaid üks kord, Salmele omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."/.../. Taga-Sörvet, kunagise EV Torgu valla maa-ala, ei loetud administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi haldusterritooriumi osaks.

Sel moel kuulutas Eesti Vabariik Taga-Sörve ala eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus de jure ei kehtinud enam Eesti Vabariigi jurisdiktsioon. Riigi piiridest välja unustatud tagasörulased kaotasid seeläbi põhiseaduslikud õigused oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne.

1. augustiks 1992 oli Valdek Kaus saavutanud oma töö eesmärgid - Torgu valla jaoks oli moodustatud meeskond ning ette valmistatud ruumid nn "Bulla majas", vallakeskuses Iidel. Aga valda ennast ei olnud. Kohaliku elu eestvedaja Leevi Häng teatas, et kui Eesti Vabariik tõesti Torgu alasid ei taha, tuleb sörulastel omaenda riik luua.

Protestiks Taga-Sörve rahva maailma-ajalooliselt pretsedenditu hülgamise vastu asuti alates 18. augustist 1992 propageerima Torgus Eesti kuningriigi välja kuulutamist. Idee algatajaiks olid Leevi Häng (STAS), Laine Tarvis (Saare Maavalitsuse abimaavanem), Valdek Kaus (Sõrve arendusnõunik) ning Leo Filippov (Saare Maavalitsuse nõunik). Torgu alad, mis olid haldusreformiga EV riigipiiridest välja arvatud, moodus-tanuks sörulaste esialgse idee järgi Eesti Kuningriigi, kus kõigest hoolimata kehtiks EV seadusandlus ja mis saaks EV-ga liituda konföderatiivse kohaliku omavalitsusena.

Leevi Häng Torgu Kuningriigi XXV aastapäeva puhul välja antud postmargil

4. septembril 1992, püüdes arendada koostööd EV Riigikokku pürgiva Eesti Rojalistliku Parteiga, avaldas STAS ajalehes "Maaleht" avaliku kirja ühele "Sõltumatute kuningriiklaste" tuntuma-le liikmele, meedias palju populaarsust kogunud Kirill Teiterile, kutsudes teda üles pretendeerima uhiuue kuningriigi troonile.

Sellest avalikust kirjast sai ühtlasi ka Torgus asuva uue kuningriigi kirjalik esmamainimine:

Avalik kiri ajalehes Maaleht 04.09.1992

8. septembril 1992 teatas Kirill Teiter ajalehes "Esmaspäev" ilmunud avalikus vastuses et tema on tehtud ettepanekuga nõus (kommenteerides hiljem, et "ega siis kuninga ametikohta igapäev lehekuulutuse kaudu pakuta"):

Avalik kiri ajalehes Esmaspäev 08.09.1992

Esialgne nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal ülearu suureks kruvida (taustaks olid Narva separatistlikud meeleolud). Nii otsustati lõpuks taanduda nimekuju "Torgu Kuningriik" juurde, kuid mitte kuningriigi loomist pooleli jätta, sest "üks kena Sörve nali ongid üks vega tösine asi".

20. septembril 1992 toimunud EV Riigikogu valimiste tulemusena osutus Kirill Teiter (ning veel seitse rojalisti) valituks EV VII Riigikogu koosseisu. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. Kirilli poolt Saaremaal kogutud väga suur häältesaak loeti ühtlasi kohalike poolseks referendumilaadseks usal-dusavalduseks Kirillile. Selle kaudu oli legitimiseeritud tema asumine Torgu Kuningriigi troonile. Senine Sörvemaa arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks.

Torgu Kuningriigi kindralkuberner Valdek Kaus (vasakul) Kirill I kroonimise XX aastapäeval, 30.11. 2012 Laadla seltsimajas

28. novembril 1992, Kuressaare linnas selleks korraldatud ballil, lõi Leevi Häng muuseumist laenatud rüütlimõõgaga Kirill Teiteri kuningaks, ametinimega Kirill I. Kuninga abiks ja konsultandiks õukondlikes küsimustes asus Ljubov Hermann (1931. aastal Saaremaalt valitud iludus-kuninganna). Kuningriigi asjaajamistes pakkusid kuningale tuge õuedaamid Lea Kuldsepp, Lii Muru ja Annika Prei, kindralkuberner Valdek Kaus, riiginõunikud Leo Filippov, Laine Tarvis, Leevi Häng ning paljud teised. 

Jätkuvalt ametlikus võimuvaakumis viibiva Taga-Sörve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (NLiidu sõjaväe, Salme valla ning Torgu Kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi viisaga templi, nagu protseduuris, mis oli juba 50 aastat tuttav kõigile NLiidu piiritsoonis asuvaid Muhu-, Saare- ja Sörvemaad külastanud inimestele. Aga kohaliku omavalitsuse puudumisest tingitud eriolukorra tõttu tuli Torgu rahval käia kõiki eluliselt vajalikke asju ajamas naaberriigis, selleks volitatud Saare Maavalitsuses, 50 km kauguses Kuressaares.

Kuningas Kirill I 1992 aasta lõpul, mil kuningriigile polnud veel kinnitatud selle tänapäevast ristilippu. Pildil on näha üks Eesti Kuningriigi jaoks välja pakutud lipukavandeist, sini-must-valge “Union Jack”

7. detsembril 1992, osutades Taga-Sörve rahva põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas EV riigikogulasest Torgu kuningas Kirill I EV Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvi 155 alusel EV-s uus kohaliku omavalitsuse üksus Torgu Kuningriik.

Riigikogu stenogrammist: Esmaspäev, 07.12.1992 kell 11. RK liikme K. Teiteri sõnavõtt - "Austatud juhatus, lugupeetud kolleegid! Mind valinud saarlaste nimel lubage esitada eelnõu "Eesti Vabariigi otsus Torgu oma-valitsuse kohta". Tunnistades, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium, kinnitades Saare maakonna Salme valla omavalitsuse staatuse alates 30. juulist 1992 "välja arvatud endise Torgu valla maaalal", lõi sellega pretsedenditu olukorra, mil Torgu valla õigusjärgne elanikkond on jäetud ilma kohaliku omavalitsemise põhiseaduslikest õigustest otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi (§ 154), valida ja olla valitud kohaliku omavalitsuse esinduskogusse (§ 156), moodustada iseseisvat eelarvet, kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi (§ 157), avaldada oma arvamust kohaliku omavalitsuse piiride muutmise kohta (§ 158) ning moodustada teiste kohalike omava-litsustega liite ja ühisasutusi (§ 159), lugedes lubamatuks endise Torgu valla õigusjärgse põhielanikkonna põhiseaduslike õiguste jätkuvat rikkumist, lähtudes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttest ja Sõrve Taastamise ja Arendamise Seltsi kaudu väljendatud endise Torgu valla õigus-järgse elanikkonna tahtest, Riigikogu otsustab: 1. Moodustada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 155 sätetele toetudes Saare maakonna endise Torgu valla maa-alal kohaliku omavalitsuse üksus – Torgu Kuningriik – ning määratleda selle õiguslik seisund Eesti Vabariigi koosseisus. 2. Kuni Torgu Kuningriigi õigusliku seisundi lõpliku määratlemise ja kinnitamiseni taas-tada alates 18. detsembrist 1992 Eesti Vabariigi halduskorra õigusliku järjepidevuse põhimõttele toetudes Saare maakonna Torgu valla omavalitsuse staatus ja tagada sellele kõik Eesti Vabariigi põhi-seadusega ette nähtud õigused."

Esitatud eelnõust ei suudetud küll leida ühtegi vastuolu Eesti Põhiseadusega, kuid eelnõu tagasilükkamist põhjendati kuningriikide moodustamise seaduse puudumisega. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Aga asjad venisid. Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumi-ametnike kaela ja nood jälle vastupidi.

Kuningriiklased EV Riigikogus rumalustele kaduvikku loitsimas.

18. detsembril 1992 kinnitati Kirill I Torgu kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Enda ametirekvisiitide juurde kuuluva krooni eest (autoriks Vladimir Koristin) tuli kuningal omast taskust välja käia 500 Eesti krooni.

Torgu kuningakroon

11. märtsil 1993 võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vastselt taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla taasloomise kuningriiklikust vaheetapist figureeris kuningakrooni kujutis ka Torgu valla vapil ja sama vapikujutisega lipul.

 

Aga ükskord juba käima lükatud Torgu Kuningriik jätkas tegutsemist.

Torgu valla (1993-2017) vapi peal (kavandi autor Arne Pagil) oli kujutatud kesk merd asuv Sõrve maariba ning kuningakrooniga Sääre majakas. Vapikujutisega lipp heisati Torgu vallamaja (ehk Bulla maja) fassaadile esmakordselt 16. aprillil, 1993, mil asus taaskord tegutsema Torgu vald.

 

EDASISED ARENGUD

24. juunil 1993 emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha - Torgu taaler. Kuna esimestel müntidel oli kujutatud Kirill I profiil (pöördel Torgu Kuningriigi vapp), said esimesed Torgu taalrid endale nime "kirill". Kohati ka hüüdnime "poolik", sest Torgu müntide alusväärtuseks määrati kuninga enda algatusel 1/2 liitri viina "Viru valge" hind Laadla poes (tänase Taga-Sörve ainsas kaupluses). Nii sai algseks rahakursiks 25 krooni (ca 1,6 eurot)/1 kirill.

Torgu taalri vahetuskurss on pidevalt tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on kõrges hinnas maailma numismaatikute hulgas ning samas kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelselt euroga) käibel. 

Kirill I ja Valdek Kaus tegelemas rahapesuga - Torgu Kuningriigi vastvalminud õliste müntide avalik viinaga pesemine Sörulaste ülemaailmsel kokkutulekul, 1993 aasta jaanipäeval, Iidel, Torgu vallamaja õue peal. Tagapool seismas vallasekretär Ülle Nakurt.

 

Torgu Kuningriigi taalrite ning ka kõigi aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem ning Ohessaare Keskpanga juhataja Mart Puusepp. Raha algne alusväärtus (1/2 LTR viina "Viru valge") on siiani püsinud tänu Laadlas ainsat kohalikku kauplust pidava Jone Koppeli koostööle. Samal ajal on Torgu taalri ostujõud esialgselt 25,00 kroonilt (ehk umbes 1,60 eurolt) kosunud tänaseks 10,88 eurole (2021).

Torgu taalri väärtust kinnitab ka veider asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud Peterburi ja Moskva linnade numismaatikute käes liikumas Torgu taalri võltsinguid. Enamasti on valeraha siiski kergesti äratuntav, kuna kannab ekslikult liialdatud kursitähist "1 LIITER" (vaata ka lehte "Torgu raha"  siin ). 

Kirill I, kuninganna Imbi ning kuningriigi rahapaja ülem Mart Puusepp

25. augustil 1993, kuningas Kirill I 41. sünnipäeva tähistamisel alustas oma tegevust kuningriigi postiteenistus "Torgu kirjatuvi", lastes käibele Torgu Kuningriigi esimese postiümbriku. See kandis kuningriigi vappi, kuningas Kirill I profiiliga pealetrükitud postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi peapostmeistri Enn Elmet Murumetsa teenena ilmus selliseid postitarvikuid ka edaspidi.

Kirill I pakkus välja, et tulevikus võiks kuningriigis hakata ilmuma maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõikide Torgu kuningriigi alamate profiilipiltidega postmarkidest. Võimalust end postmargil jäädvustada on seni kasutanud siiski üsna vähesed sörulased. 

Kuningriigi postiteenistuse alguseks välja antud esimene nn "tervikasi".

Aastail 1993–1995 pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse, kuna Torgut olid külastanud õige mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sörve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi, kuna taastatud Torgu vald sai lahkuvatelt N Liidu okupatsioonivägedelt suhteliselt kenas seisukorras kätte mõned kasarmuhooned ning Mõntu Sadama. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sörvele ning saavutada suudeti isegi Saksamaa LV poolne sõjakahjude hüvitamine. Välja makstud summadest jõudis sörulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus võttis enamuse saabunud rahast ära, et katta kriisioludes riigi sotsiaalkulusid.

Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsusüksuse taastamine ja taga-sörulastele kodanikuõiguste tagamine.

Torgu Kuningriigi ja Eesti Vabariigi maismaapiirl, Kuressaare-Sääre maanteel (augustis 2017)

5. märtsist 1995 kuulutas Kirill I end kuningaks eksiilis seoses kõigi temale usaldatud peamiste tööülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Seejärel viibis Kirill I mandril eksiilis oma tervist parandades, kirjutades ja kalastades. Kuningriigi sümboolika kasutamine, raha ja postmarkide emiteerimine ja käibimine ning sörulaste huvides käiv kuningriiklik asjaajamine siiski jätkus. Tema Majesteet volitas selleks endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sörve kogukonnast. 

Tema Majesteet Kirill I eksiilis

2012 aastal (30.nov kuni 02.dets) tähistati Torgu Kuningriigi loomise ja Kirill I kroonimise XX aastapäeva suure üritustesarjaga Kuressaares, Salmel, Ansekülas ja Torgus. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi et kohtuda Torgu kuningriigi rahvaga, Torgu valla- ja Saare maavalitsuse ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Koos kõigi asjast huvitatutega peeti aru, mis hakkab saama siis, kui Torgu vald taaskord kaob (nagu järgnenud haldusreformiga plaanitud). Ja kas ehk võiks sel juhul kuningriigist taaskord tagasörulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas et tema on valmis kohalike huvides tegutsema. Kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi vardja (hoidja) ametikohale Kaupo Vipp. Neid, kes olid vahepealsetel aastatel silma-paistvalt Taga-Sörve kogukonna heaks tegutsenud, tänas kuningas nimeliste auaadressidega ja ajalooliste teenete eest annetas mälestusmedaleid.

Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel, 30.11.2012 Laadla külaplatsil

XX juubeliks emiteeriti Torgu rahapajas ka Torgu taalri (trt) "kirilli" VI väljalase. Müntide ostujõud oli algusaegadega võrreldes (25.-eek) ca neljakordistunud (7.-eur). Siiski lasi kuningas neid Torgu rahapajal jagada hinnaga 3 eurot tükk juubelikingitusena kuningriigi rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid vaid väga üksikud mündid kohe Laadla poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Kirill I järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasörulaste jaoks on omaenese kuningriik argiasjadest siiski vähemalt kaks korda kallim...

Kuningriigi XX juubelipeoks emiteeritud VI Torgu taaler kirill

2014. aastal tähistati Sörves kohaliku omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). Kuid 2017. aasta lõpuga, uue haldusreformi käigus, ühendati kõik Saaremaa vallad kokku ühiseks suurvallaks. Sellest hoolimata ei algatanud kuningriik kõigi Torgu vallaga liitunud Saaremaa alade annekteerimist...

2017. aasta augustis naases kuningas taaskord ajutiselt oma valdustesse, et tähistada Torgu Kuningriigi asutamise XXV aastapäeva. Pidustuste raames toimusid Laadla Leivapäev, kuningriigi alamate ühissöömaaeg, viinamäetigu-de totalisaatoriga võiduajamised, hulk kontserte jms. Tants ning laul kestsid kaks päeva. Kõrvalolev foto on tehtud kuningriigi sünnipäevatordi jagamisel.

Aastapäeval avaldas kuningriik ühtlasi oma vastumeelsust uue haldusreformi ehk kõikide Saaremaa valdade suur-saaremaaks liitmise vastu. Kuningriigi algatusel tehti Salme vallale ettepanek ühineda Sõrvemaa vallaks, vältimaks hiigelvalda. Need pingutused vilja ei kandnud. Kena seegi, et uues reformis säilis EV jurisdiktsioon Torgu aladel... 

Sellele pildile on jäänud (vasakult) Heigo Kips, Aare Põld, Tema Majesteet kuninganna Imbi, Arvi Heinmaa, kuningriigi vardja Kaupo Vipp, Õie Väli, Tema Majesteet kuningas Kirill I, Lilli Vipp ning rahvale jagamiseks Torgu riigipirukat ehk sünnipäevatorti lahti lõikav Kaire Ley.

Novembris 2019, koos kuningas Kirill I kroonimise XXVII aastapäeva tähista-misega, sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma riigihümni. Kohaliku muusiku Õie-Maria Tehu ehk Sepa Õie (1942–2019) poolt loodud kena rahvapärane lugu "Oo, Sörvemaa" oli aastaid olnud sõrulaste suuremaid üritusi sisse juhatavaks ühislauluks, mitteametlikuks hümniks. Suvesörulasest helilooja Peeter Vähi komponeeris loole hümniliku orkestri-seade ning tänu 79 inimese rahalisele toetusele suudeti korraldada selle salvestamine tüüpilise riigihümni kujul orkestriga Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Kuningriigi ametliku hümni salvestamine oktoobris 2019 Estonia teatri stuudios

 

Tema Majesteet kuningas Kirill I lahkus meie hulgast ootamatult 2022 aasta 20. mai hommikul, oma seitsme-kümnendal eluaastal.

Kuigi tema tervis ei olnud juba pikemat aega eriti hea, oli tema lahkumine siiski ootamatu, ilma eelnevate erakorraliste tervisehäirete või haiglas viibimisteta. Aga tema lahkumine läks nii nagu ta oli alati soovinud - omas kodus, omas voodis, une pealt.

Kirilli ärasaatmine toimus 27 mail 2022 Pärnus. Seoses Torgu kuninga surma ja ärasaatmisega kuulutas kuningriik välja üheksa päeva kestnud üleriigilise leina.

Seoses Tema Majesteedi Kirill I meie hulgast lahkumisega toimus kuningriigis 30. juunist kuni 19. juulini 2022 referendum uue kuninga valimiseks (vaata referendumi kohta siit). 

 

Vastavalt üldreferendumi tulemustele palus 12. augustil, 2022 aastal Torgu rahvas Säärel oma uueks kuningaks asuma Kirill I vanemat poega Kristian Teiterit, kellele kogunes referendumil ära nimetatud üheksast isikust kõige rohkem hääli - 39%. Kristjan andis oma nõusoleku ning ta vannutati sealsamas ametisse kuninganimega KRISTIAN I.

Nõnda lasti sellest ajast ja kohast laiali sõnum kõigile meie sõpradele ning vaenlastele, et me kuningriigi tõrvik on edasi antud. Et algab uus ajastu ning uue kuninga toel kavatseb Sörvemaa endiselt seista selle eest, et eluvõima-lused meie vääriselupaigas ei hääbuks.

Igaüks eraldi suudab vähe ära teha. Üheskoos tegutsedes on vähe asju, mida me ära teha ei suuda.  

ELAGU KUNINGAS!                            ELAGU KUNINGRIIK!

Säärel, veidi peale Tema Majesteedi Kristian I ametisse vannutamist. Kroonimispidustusi on oodata 2022 aasta lõpupoolel.

 

Torgu Kuningriigi loomise 30. aasta-päeval avati Jämaja kalmistul lahkunud kuningas Kirill esimesele mälestuskivi ning istutati samasse tammepuu, mis sügisel kuninglikult purpurseks värvub.

Tänu omaste lahkele nõusolekule sai samasse sängitatud ka osake Kirill I põrmust, kuna oli ta ju juba eluajal saanud lahutamatuks osaks Sörvemaa ajaloost ning olemusest.

Mälestuskivi püstitati Buxhoevedenite kabeli kõrvale sörve rahva annetuste toel ning see õnnistati sisse Jämaja kirikuõpetaja Anu Konksu poolt. Seega on sörulastel nüüd olemas koht, kus oma esimest kuningat mälestada ning kus ka tammepuul on ruumi kasvada. Mälestuskivi pakub eriti kena vaatepilti suvistel õhtupoolikutel, mil madal päike selle teksti võimsalt hiilgama paneb.

Mälestuskivi avati 13. augustil, 2022 aastal