Jämaja pölise rahva öigustist ning tuugenipargist
Keik pölised rahvad on isioma veel elavate ning juba lahkund edivanambite koutu katkemata seutud isioma maaga. Ning neitel on edivanambilt päralt kohus kaitseda ning oida siod maad. Samati äevöetamata öigus sio maa peel isi omade eluargelduste viisisid sättida (midast tulab üleilmselt tunnusted kuhalise omavalitsemise pöhjusmöte).
Nönda on ko Jämaja kihelkonna pöliste elanike kohus olla Sörvemaal pölise rahva püsimise kandijaiks. On kohus oida edivanambilt päralt kultuura- ning loodusevarasid, et nee meite tulevatel pölvedel edesi anda. Ning kohus argeldada sii nönda, et nee varad vöiks kesta läbi aogade. Me saam siod tiha, kuni saam isi seerata, misse meite maade ning randade peel sünnib. Kuni keik sünnib sii üksi meite teedliku ning informeerdud nöusolemise järele. Kuni me´p luba vöörid edivanambilt päralt kultuura- ning loodusevara löhku ähk tükkis äe äävita.
Peele pailude Sörvemaale trähvand alede asjade on niid köikse Saaremaa vesigaardes sedine seis, et Taani, Ollandi, Saksa, Inglise, Norra, Poola ning Rantsuse jämede rahadega virmad tahtvad meite edivanambilt päralt maadest ning randadest tehta mailma suurimbat tuule-elektri jäämade tööstuseparki. Tahtvad sii jahvata elektrit Lääne-Euroopa taris, vädades kerkinud rahakasud äe oma kodu ning jättes keik kahjud ning reostused meite looduse ning meite inemeste kanda. Sie tarbeks on oma nousoleku andend Eesti riigivöim, kuit kuhalise rahva teedlikku ning informeerdud nousolekut pöle sio tarbeks keski saand ega isigid küsind mette. Sioperast pöle Saare Rannarahva Seltsil muud nou jäänd, kut menna kuhaliste elanike ning looduse kaitsemiseks riigivöimuga kohut keima. Muidud pöle mette pailu luotust löida riigivöimu eest kaitsemist kohtuvöimult, misse isi siosama riigivöimu itlemise järele käüb. Kuhalise pölise rahva uuvides on akata omal niid öigust agema üleilmselt öigusemöistmiselt.
Pöliste rahvaste öiguste kaitsemiseks on riike vahel üleilmselt tihtud müdud kogulepmised, midad ko Eesti Vabariik on tunnistand. Needest kolm änamat on:
1) ÜRO Rahvaste vahelise Tööorganisatsiooni 27.06.1989 Pöliste rahvaste ning öimurahvaste Genfi konventsioon ILO 169;
2) ÜRO 07.09.2007 Pöliste rahvaste öiguste deklaratsioon;
3) Euroopa Parlamendi 03.07.2018 Resolutsioon mailma pöliste rahvaste öiguste kuhta.
Üleilmne öigus kaitseb keiki pölisrahvid, kuit ühtegid rahvast e´p saa pölise rahvana mäerata keski muu mette, kut samma rahvas isi. Sio tarbeks peeb sobima müdude geugraafiliste, aoluoliste ning säädusliste raamide sise. Me (ühesseltsis muude Saarlastega) umbest sobim neede tingimustega.
Muidud pöle sedine pölise rahva liikumine Eesti Vabariigi vastane mette. Me´p kipu ju isioma riigi vasta mette. Oort vastapidi - peremiheks olamisega käübkid seltsis patriotism, misse on ko keikse Eestimaa kaitsetahtmise peemine alus. A peremiis peeb saama isi otsusta, midist eri ta isioma kodus nähta suovib, ähk kesse ning kuidadviiti ta kodus argeldab. Kuni otsuste öigus on vöörais kädes, on sio kolonialism, kohes peremiiste kuha peel kögest moonakad.
Kisse ineme sio pölise rahva sega arvataks, mäerab samati sio pöline rahvas isi. Näituseks on Eesti Pöliste Rahvaste Koostöökogu andend sedist nou:
1) inemese edivanambist vähemalt üks on päralt siost kihelkonnast iljembalt aostast 1924, millas kihelkondade asemile said vallad;
2) inemese mölembad edivanambad on päralt midast muust Eesti kihelkonnast iljembalt 1924 aostast, kuit ta isi on vähembalt 15 aostat järgemööda eland sios kihelkondas ning/ähk taal on lapsed kaasaga, kisse on sio kihelkonna pölisest rahvast;
3) siod inemest tahtvad eedest seltsi arvata sio kihelkonna pölised isi, sest et ta keige oma olemise ning keigi oma tegimistega näitand on, et on sio kogukonna osa.
Et ko Jämaja rahvas vöiks saaja pölise rahvana üleilmse öiguse osaliseks, on taris kuhaliku rahva otsust. Sioperast kutsum asjast uuvited Jämaja inemesi koosolemisele laube, 16. novembril kl 11 Iide kogukonnamajas, et ühesseltsis nou pidada.
Vahi teedust juure siist.
Torgu Kuningriik
Saare Rannarahva Selts
Jämaja kihelkonna algatusgrupp
Jämaja põlisrahva õigustest ja tuugenipargist
Kõigil põlisrahvail, on oma veel elavate ja juba lahkunud esivanemate kaudu katkematu side oma maaga. Nad on esivanemailt pärinud vastutuse oma maa eest - kohustuse kaitsta ja hoida seda maad. Samuti võõrandamatu õiguse otsustada ise oma eluolu korraldamise üle selle maa peal (millest tuleneb üldtunnustatud kohaliku omavalitsemise printsiip).
Ka kõigi Lääne-Saaremaa kihelkondade põliselanikel lasub vastutus olla kohaliku põlisrahva püsimise kandjaiks, seistes esivanemailt päritud kultuuri- ja loodusväärtuste säilimise eest ning andes need edasi tulevastele põlvedele, et me esivanemate pärand saaks kesta läbi aegade. See on võimalik, kuni me saame ise otsustada, mis meie maal ja selle randadel toimub. Kuni kõik mis siin toimub, sünnib vaid meie teadliku ja informeeritud nõusoleku alusel. Kuni me ei luba oma esivanemailt päritud kultuuri- ja loodusväärtusi rikkuda või lausa hävitada.
Täna on kõik Lääne-Saaremaa kihelkonnad lisaks muule survele sattunud seisu, kus Hollandi, Inglismaa, Saksamaa, Norra, Poola, Taani ja Prantsusmaa suurkapitalile kuuluvad ettevõtted tahavad meie vääriselupaika – meie esivanematelt päritud maad ja mereranda - muuta maailma suurimaks tuule-energia tööstuspargiks. Tahavad toota elektrit Lääne-Euroopa turule, viies kasumid koju ning jättes kaasnevad kahjud siia, meie looduse ja inimeste kanda. Selleks on oma nõusoleku andnud Eesti riigivõim, kuigi ei ole kohaliku rahva teadlikku ja informeeritud nõusolekut selleks saanud ega isegi küsinud. Sellise kolonialistliku surve tõttu oli Saare Rannarahva Selts sunnitud kohalike elanike ja looduse kaitseks kohtusse pöörduma. Kuid lootus leida riigivõimu taolise omavoli vastu kaitset sellesama riigivõimu reeglite järgi tegutsevalt kohtuvõimult pole just suur. On aeg hakata kohalike huvide kaitsmiseks vaatama põlisrahvaste kaitseks mõeldud rahvusvahelise õigusemõistmise poole.
Põlisrahvaste õiguste kaitseks on rahvusvaheliselt kehtestatud mitmeid põhimõtteid, mis on tunnustatud ka Eesti Vabariigi poolt ja mille kolm olulisemat alusdokumenti on:
1) ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 27.06.1989 Põlisrahvaste ja hõimurahvaste Genfi konventsioon ILO 169;
2) ÜRO 07.09.2007 Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon;
3) Euroopa Parlamendi 03.07.2018 Resolutsioon maailma põlisrahvaste õiguste kohta.
Rahvusvaheline õigus kaitseb kõiki põlisrahvaid, kuid mitte ühtegi rahvast ei saa põlisrahvana määrata keegi teine, kui seesama rahvas ise. Selleks peab rahvas muidugi sobima mitme geograafilise, ajaloolise ja juriidilise eelduse raamidesse. Meie (ja teised Saarlased) sobime hästi nende tingimustega.
Muidugi ei vastandu põlisrahva liikumine Eesti Vabariigile ega taotle mingeid separatistlikke sihte. Vastupidi - peremehetunde taastamine on ka patriotismi ja Eesti kaitsetahte peamine eeldus. Aga peremees peab saama ise otsustada, millist majandamist ta omas kodus näha soovib või mil viisil ja kes tema kodus tegutsevad. Kuni selle üle otsustavad võõrad, seni on tegu kolonialismiga ning peremehe asemel moonakas.
Kes täpsemalt saab antud põlisrahva liikmeks olla, määrab samuti põlisrahvas ise. Näitena on Eesti Põlisrahvaste Koostöökogu soovitus arvestada liikmelisuse andmisel järgmisi tingimusi:
1) tema esivanemaist vähemalt üks pärineb antud kihelkonnast hiljemalt aastast 1924 (mil kihelkonnad kaotati);
2) tema mõlemad esivanemad pärinevad mõnest muust Eesti kihelkonnast hiljemalt aastast 1924 kuid ta ise on vähemalt 15 aastat järjest elanud antud kihelkonnas ja/või ta omab lapsi kaasaga, kes kuulub antud kihelkonna põlisrahva hulka;
3) teda soovib antud kihelkonna põlisrahvas ise endi hulka arvata, sest ta on kogu oma olemise ja kõigi tegemistega tõestanud enda kuulumist antud kihelkonna kogukonda.
Et ka Jämaja rahvast võiks põlisrahvana rahvusvahelise õiguse subjekt saada, tuleb alustada kohalike endi otsusest. Seepärast kutsume Jämaja kihelkonna rahvast koosolekule laupäeval, 16. novembril kl 11, et ühiselt nõu pidada.
Vt lisainfot siit.
Torgu Kuningriik
Saare Rannarahva Selts
Jämaja kihelkonna tuumrühm