Kokku hääletas 30.06. - 19.07. referendumil 97 leibkonda, pakkudes välja 9 erineva kuninga nominendi nimed. Kõige rohkem hääli (39%) anti Kristian Teiteri poolt.

Rahva poolt väljavalitu käest nõusoleku küsimine ning uue kuninga ametisse vannutamine toimus Torgu Kuningriigi XXX aastapäeva tähistamise raames, 12.08.22 Sääre Tuletornilinnakus. 

REFERENDUM KUNINGRIIGILE UUE KUNINGA/KUNINGANNA LEIDMISEKS

   Torgu Kuningriik vajab meie varalahkunud Kirill I asemele uut kuningat või kuningannat. Kuningriigi asutaja Leevi Häng pani 30 aastat tagasi paika, et sellesse ametisse sobiv isik selgitatakse välja referendumi/rahvahääletusega. Kirill I kroonimise eelduseks oli referendum nimega „EV 1992. aasta riigikogu valimised“, kus Kuningriiklaste partei liige Kirill Teiter kogus Saaremaa suurima häältesaagi. Täna vajame eraldi referendumit, kus Torgu rahvas saaks öelda, kellele tuleks teha ettepanek Torgu troonile asumiseks. Kui rahva suurima poolehoiu saanud isik keeldub, siis tehakse sama ettepanek suuruselt järgmise häältesaagiga isikule jne, seni kuni uus monarh on leitud.

https://et.wikipedia.org/wiki/Torgu_Kuningriik

Referendumi tingimused

Monarhi nominendiks saab esitada vaid isikuid, kes sobivad 30 aasta eest kehtestatud tingimustega. Sobiv mees või naine on elukogenud (vähemalt 40 aastane); on sõna ja teoga toetanud kuningriikluse ideed; on hea kirjaliku ja suulise väljendusoskusega (sh võõrkeeltes), omab kogemusi asjaajamisel omavalitsuslike, riiklike ja (soovitavalt ka) rahvusvaheliste organisatsioonidega ning omab ettevõtluse kogemust.

Nii nagu esimesel korral, esitab kuningriigi kantselei ka nüüd omalt poolt vähemalt kaks nominenti (vaata allpool). Kui hääletaja ei leia nende kahe hulgast endale sobivat, saab ta nende asemel pakkuda mõnd kolmandat tingimustega sobivat isikut. Tingimustele mittevastavad pakkumised ei lähe arvesse.

Isikuandmete töötlemisele kehtivad keerukad reeglid. Seepärast on Torgu kuningriigi referendumil õigus anda üks hääl igal leibkonnal, kellel asub Torgu aladel eluhoonega hoonestatud kinnistu (maja/suvila) või korteriomand. Nii ei ole isikuandmed asjasse segatud, kuid hääletamise õigsus on külavanemate abiga lihtsasti kontrollitav. NB! Igalt aadressilt/leibkonnalt võetakse arvesse ainult üks (esimesena loetud) hääl.

Kelle poolt on keegi oma hääle andnud, see ei kuulu avalikustamisele.

Rahva suurima poolehoiu saanud ja tingimustele vastavale isikule teeb kuningriik ettepaneku asuda Torgu kuningriigi troonile. Kui rahva poolt enim soovitud isik keeldub, tehakse sama ettepanek suuruselt järgmise häältesaagiga isikule jne, seni kuni uus monarh on leitud.

Referendumil hääletamine

Igal hääletamisõigusega leibkonnal on referendumil üks hääl. Hääletamisõiguse annab Torgu aladel asuv ja eluhoonega hoonestatud kinnistu (maja/ suvila) või korteriomand.  Oma hääle saab referendumile edastada kuni 19. juulini 2022 (peab kohale jõudma hiljemalt kl 23:59) ning selleks on olemas järgmised võimalused:

Ihääletussedeliga - trükkida ja lõigata välja allpool asuv hääletussedel (või lõigata see välja viimasest Torgu lehest), täita sedeli lahtrid 1) küla nimi; 2) maja või suvila asukohakinnistu nimi (korteril ka number); 3) teha märge ühe väljapakutud nominendi nime ette või siis lisada vabale reale omalt poolt pakutava inimese nimi. Seejärel a) panna täidetud sedel kinnises ümbrikus raamatukogu raamatute tagastamise postkasti (Torgu kogukonnamaja ukse kõrval) või b) saata see posti teel Torgu raamatukogu aadressile või c) anda kinnises ümbrikus oma küla külavanema kätte või siis d) Torgu teenuspunkti juhataja kätte.

II - e-kirjaga - saata e-posti aadressile tagasorve@gmail.com kiri, kus on toodud: 1) küla nimi; 2) maja või suvila asukohakinnistu nimi (korteril ka number); 3) soovitud inimese nimi.

III - FB-sõnumiga - saata Kuningriigi FB-lehel https://www.facebook.com/TorguKuningriik messengeriga sõnum, kus on kirjas 1) küla nimi; 2) maja või suvila asukohakinnistu nimi (korteril ka number); 3) soovitud inimese nimi.

IV - siinsel Torgu Kuningriigi veebilehel - (https://www.torgukuningriik.com/442761959) alapealkirja alla "Kontakt", lahtrisse „message“  kirjutada 1) küla nimi; 2) maja või suvila asukohakinnistu nimi (korteril ka number); 3) soovitud inimese nimi. Täita ka teised kontaktvormi lahtrid ja vajutada „send“.

LISAINFOT saab telefonil 5037830 või e-posti aadressil tagasorve@gmail.com

Sedel juhuks kui soovite hääletada kirjalikult - trükkida, välja lõigata, täita ja kinnises ümbrikus edastada (vt ülalt

Sedel juhuks kui soovite hääletada kirjalikult - trükkida, välja lõigata, täita ja kinnises ümbrikus edastada (vt ülalt "hääletussedeliga")

Referendumile saab iga hääletaja esitada oma soovitud isiku. Lisaks on ka kuningriigi kantselei poolt välja pakutud kaks võimalikku nominenti - KRISTIAN TEITER ja TIINA JOKINEN. Nende lühidaks tutvustuseks:

KRISTIAN

Kristian Teiter on Kirill I vanem poeg, kes sündis 21. dets 1972 Tallinnas. Aga kuni ülikooliajani elas kõik suved oma vanavanemate juures Tõstamaal, Vanatoa talus, tehes seal talutöid, püüdes kala ning lugedes raamatuid. Seepärast ei pea ta ennast ei päriselt linnavurleks ega ka päriselt maakaks.

Praegu elab koos abikaasa ning kolme kooliealise tütrega Tartus. Parteitu. Ennast loeb pigem tegu-tsejaks kui jutustajaks. Hariduselt on Tartu Ülikooli geoloogia bakalaureus ning geoinformaatika ja kartograafia magister. Lisaks 2014 teine magistri-kraad Tallinna Tehnikaülikoolist äriinfotehno-loogia erialal.

Juhatas pikemalt Eesti Maa-ameti geoinfor-maatika osakonda. Tema senise töö kõige tuntum tulemus on Eesti Maa-ameti kaardiserveri (X-GIS) loomine. Alates 2015 on suure rahvusvahelise tootmisettevõtete grupi HANZA infoturbejuht. Töö tõttu on tihti esinemas rahvusvahelistel konve-rentsidel ja valdab vabalt inglise keelt. Tuleb toime ka vene ja soome keelega. Lisaks on ta ka väikese arvutikonsultatsioonide firma omanik.

Ta hobideks on Jaapani võitluskunst aikidō, bridž, rahvatants ja purjetamine. Tunneb ka endas mere kutset ning randlase verd, kuna üks tema vanaisadest oli rannakalur ja teine meremees. Plaanib perele suveelamise soetamist Taga-Sõrve.

Torgu kuningriigi asjade edasiseks arendamiseks tunnetab teatud kohustust nii oma isa kui Torgu rahva ees. Soovib et Sõrve identiteedi osaks kujunenud kuningriigi idee ei hääbuks. Nagu isa, ei võta ka Kristian kuningriiki lihtsalt naljana, kuigi huumorist leiab ka tõsiste asjade juures abi. Liites kuninga rolli ning kuningriigi idee oma sõprus- ja tutvusringkonna abiga, tahab Kristian olla Torgu rahva eluolule, ettevõtlusele ja turismile toeks ning kasuks.

Kristian Teiter

Kristian Teiter

TIINA

Tiina Jokinen, kes peab juba viimased 33 aastat oma tõeliseks koduks oma Mäebe külas asuvat maamaja, on sündinud Raplas 5. märtsil 1961. Lapsepõlv möödus maal ja paigus kuhu viis tema isa teadustöö – Jõgeva Sordiaretusjaam, Saku Maaviljeluse ja Taimekasvatuse Instituut, Gruusia. Lõpetas kuldmedaliga Miina Härma gümnaasiumi Tartus, inglise filoloogi diplomiga Tartu Ülikooli ning 1987 Moskva Väliskaubanduse Akadeemia.

Saatuse keerdkäikude tõttu sattunud pikemalt elama Delhis, Peterburis ja Stockholmis ning on pidanud omandama inglise, rootsi, vene ja soome keele. Tuleb toime taani, norra, saksa, prantsuse ja araabia keelega. Töötamine väliskaubanduse-, rahvusvahelise lennunduse-, turismi- ja kontsert-tegevuse korraldamise aladel ning umbes 150 riigi külastamine on andnud kogemused rahvusvahe-lises diplomaatilises, ametkondlikus ja erinevate kultuuride vahelises suhtluses. Parteitu. Ühe täiskasvanud tütre ema. Raamatu "Rännakul itta" („Search For The Soul of Asia“ 2000) kaasautor. Tegev mitme eraettevõtte ja ühingu juhatuses. Kuulub Eesti Budismi Instituudi nõukogusse ning juhib Bhutani-Eesti Sõprusühingut. Koos enda pikaajalise elu-, mõtte- ja reisikaaslasega, helilooja Peeter Vähiga, on valmistanud mitmeid dokumen-taalseid telesarju reisimise ning eksootiliste kultuuride teemadel. Huvitub Sõrvemaa kohalikust pärimusest ja Sörve völude tarkuse kogumisest ning hoidmisest. Lisaks reisimisele ja võõrkeelte õppimisele on tema hobiks jooksmine.

Kuigi tunneb end isehakanud sõrulasena, tajub ta tugevat sidet Torgu Kuningriigiga. Usub et siinne kant on väärt kandma kuningriigi tiitlit ja võib olla sobiv järgima näiteks Bhutani kuningriigi eeskuju. Seal on SKP asemel riigi edukuse mõõdikuks Brutto Rahvuslik Õnn ning sealsed inimesed on olnud piisavalt targad, et mitte lubada kõik-võimalikel „arendavatel“ korporatsioonidel oma maad ära lagastada. Kuningriiki ja selle suuremat tuntust peab Tiina vahendeiks, mis aitavad kaitsta Taga-Sõrve identiteeti ja vääris-elukeskkonda.

Tiina Jokinen

Tiina Jokinen