SÄÄRE KIVILABÜRINT "TIGULOHE" IN ENGLISH
Torgu kuningriik korraldas 25. mail 2024 talgud, mille käigus rajati Sääre külla, Sääre tipu kinnistule muinasaegsete tavade järgi rituaalne kivilabürint. Sellel on umbes 300 sammu pikkune käigurada ja see koosneb 25 tonnist maakivides.
Üle maailma juba vähemalt nelituhat aastat tuntud labürindid on meie kandi randadele olnud iseloomulikud alates viikingiajast. Põhja-Euroopas on tänaseni teada ca 130 vana kivilabürinti. Eestis on neid just saarte peal üle aegade säilinuid: Aksil, Pranglil, Aegnal, Viirlaiul ning kaks Hiiumaal - Kootsaarel ja Tahkuna poolsaarel. Hiiu keeles nimetati neid „Meremeeste mängud“, sest meremehed, kaupmehed ja teised rändajad teostasid neis rituaale, et endale reisidel, rännakuil või ka sõjakäikudel edu tagada. Kultus-ehitisteks olnud rajatistele ei tehtud eksiradasid ega lisaumbkäike, kuigi tänapäeva inimene võiks seda ehk nimest "labürint" välja lugeda. Labürindi läbinu kindlustas end äraeksimiste, kadumajäämiste jms õnnetuste vastu. Kindlasti leidus labürinte muinasajal ka Saaremaa ja Sörvemaa randades.
Nautige labürindi läbimist ning püüdke tunnetada ja ära kasutada selle väge!
Eesti vanim säilinud kivilabürint on 11-käiguringiga labürint Aegna saarel, Eerikneemel. See võidi viikingiaegse ja keskaegse laevatee äärde jäävale Aegnale rajada 12 sajandil, kui mitte varem. Aegnal on tegemist ühe vanima kivilabürintide tüübiga, mida muuhulgas iseloomustab selle keskmes kividest moodustuv rist.
Üleüldise ristiusu levimise käigus sobitati muinasaegsed labürindid tänu nende keskel asunud kiviristidele religiooni jaoks parketikõlbulikuks ning nii pääsesid need „paganlikud“ riitusobjektid unustusest ja hävingust. Siis hakati labürinti nägema kui Kuradi eksitajat ja tema väe kaotajat. Lisaks veel kui sümboolset püha teekonda ehk palverännakut Jeruusalemma. Vana-Kreeka mütoloogia tuules sai labürindi (kui Jumaliku teekonna) läbijast Theseusest võrdkuju Jeesusele ja Minotaurosest Kuradile. Kirikute seinte ning võlvide peale maalitud labürinte peeti kaitsesümboleiks. Näiteks kolm Aegna labürindile sarnanevat freskot võib leida lähedusest Soomest, Turu linna Maarja kiriku võlvidelt.
Väärtusruumi teisenemisel ja algteadmiste unustamisel said labürintidest osaliselt ka meelelahutuslikud objektid. Nende läbimist vürtsitati laulude ja tantsuga ning seostati kõikvõimalike heade soovide täitumisega. Aegna labürindi puhastamise käigus (2009) eristus ka selle keskmest lohk, mis viitab, et ka seal on kunagi omal kombel „tantsu vihutud“. Selline tants võis seisneda ühe koha peal ümber oma telje pöörlemises, mis toetab inimese teadvusseisundi muutumist. Samal moel, nagu see on laialt tuntud näiteks Sufide rituaalse keerutamistantsu puhul.
Siin Sörvemaal, Sääre tuletorni juures asuv kivilabürint on muinasaegsetest veidi erineva ehitusega. Põhiplaani kavandajad võtsid veidi eeskuju 1145 aastal Prantsusmaale, Chartre linna ehitatud katedraalis asuvast labürindist. Kuid põhimõtteline lahendus on siin teine.
Siinsel labürindil on sisse- ja väljapääs eraldi. See võimaldab labürinti läbida õige paljudel inimestel ühekorraga, sest siin ei tule sama käigurada pidi algusesse tagasi tulla, nagu enamikes muinasaegsetes ristilabürintides. Labürindi keskmes on sümboolne kuningakivi, selle ümber kuningriigi toetajate heade soovide kivid ning samas ühtlasi koht külastajate õnne-ohverduste jaoks.
Selle umbes üheksasajast kivist koosneva ehitise algidee andsid meil Hiidlased - Kuninglik Karskete Ölutinautlejate Selts "Odratolgus Labyrindis". Osa labürindi ehitajaist on jäänud ülalpool pildile. Loodetavasti on ehitajad nüüd jätnud endast siia aastatuhandeid kestva jälje, nagu seda kunagi tegid muinasaegsete kivilabürintide rajajad.
Labürindi nimi "Tigulohe" tuleb Torgu kuningriigi vapiloomast, ametliku täisnimega "Helix Pomatia Draconis Torguensis", kellele olid esivanemateks viinamäetigu ning tuldpurskav lendsisalik basilisk (vaata lähemalt siit kuningriigi sümboolika lehelt).
Labürindi rajamise idee klappis Torgu kuningriigi põhiülesannetega: kohalike ajalooliste traditsioonide ja kultuuripärandiga tegeledes saime ühtlasi edendada turismi ning kaudselt ka majandustegevuse võimalusi Sörvemaal. Mida enam huviväärsusi, seda enam turiste. Mujal Eestis üheski nii paljukäidavas kohas taolist objekti ei ole. Siin jääb see ühtlasi teadvustama nii Sörvemaa kultuurilist eripära kui ka Torgu Kuningriiki.
Ehitamisel osalenud Torgu kuningas, Tema Majesteet Kristian I on tänulik nõu ja jõuga abiks olnuile: Saaremaa vald, AS Level, OÜ GraVeer, MTÜ Sörve külastuskeskus, OÜ Päikeseratas Agro, Kristjan Tabri, Helve Männik, Jüri Kilu, Andro Roosileht, Rain Mai, Silja Saar, Urmas Selirand, Elar Merelaid, Leo Filippov, Voldemar Jõeleht, Eva Einama, Tiina Kallas, Helar Kallas, Elvi Münt, Mati Lepna (Mattias I), Ülo Salujõe, Hannes Kivisikk, Ardo Vipp, Aaro Tõnisots, Õie-Laurielle Väli, Kaire Müür, Lilli Vipp, Annika Prei, Kaur Filippov, Rita Filippov, Iris Filippov, Mia Oder, Liina Miks, Arvi Heinmaa ja kõik kaasamõtlejad.